Hiina

Hiina on maa Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi (valitseb Mandri-Hiinat, Hongkongi ja Aomeni) ning Hiina Vabariigi (valitseb Taiwani ja mõningaid Fujiani saari) vahel. Põhjas piirneb Hiina Venemaa ja Mongoliga; idas Koreaga, Kollase Mere ja Ida-Hiina Merega; lõunas Vietnami, Laose, Birma, India, Bhutani ja Nepaliga; läänes India, Pakistani, Afganistaani, Tadžikistan, Kõrgõzstani ja Kasahstaniga.

Kliima
Sellise määratu maa-ala (põhjast lõunasse 49 laiuskraadi) ja mitmekesise pinnamoe tõttu asub Hiina paras-, lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes. Jangtse jõgi jaotab riigi klimaatiliselt jämedalt võttes kaheks.
Talv Põhja-Hiinas algab enamasti novembris ja jätkub veel märtsis. See on siiski kuiv üldiselt päikesepaisteline, temperatuurid tõusevad harva üle 0°C.
Lõuna-Hiina talv on suvest lühem, ent külm ja niiske, välja arvatud Yunnani, Henani ja Guangdongi provintsis. Temperatuur võib langeda -10°C-ni. Lumigi pole haruldane, nt Hiina suurimas linnas Shanghai piirkonnas.
Suvi Põhja-Hiinas on kuum, temperatuur tõuseb 38°C-ni. Madala õhuniiskuse tõttu ei tundu Põhja-Hiina nii ebamugavana nagu mõned lõunapiirkonnad. Juuli- ja augustikuu on Pekingi ümbruses vihmane, sagedaste äikesetormide ja vihmahoogudega.
Lõuna-Hiina suvi kestab kaua, on ebamugavalt kuum ja niiske, juulis ja augustis tõuseb temperatuur päeval üle 38°C. Vihmaperiood on mais ning juunis, ja isegi siis, kui ei saja, püsib õhuniiskus väga kõrgel.

Vana ja uus eksisteerivad Hiinas külg külje kõrval. Sellel tohutul maal täis ajalugu, looduse imesid ja moodsaid naudinguid võib kohata shoppa-kuni-nõrked-tüüpi kaubanduskomplekse dünastiate langemisest jutustavate fassaadide taustal. Pilvelõhkujad terenduvad üle värvikate templite ja lähestikuste majade tagaõuede, samal ajal kui liiklus voolab piki tüüneid parke ümbritsevaid teid.

Keisrite Suvepalee asub 20 km kaugusel Pekingi kesklinnast ning tema ajalugu ulatub 800 aastat tagasi, kui Jin dünastia tõi oma pealinna siia. Suvepalee on küll paar korda hävinud, kuid jälle üles ehitatud (viimati 1903). Suvepalee on üks suuremaid (290 ha) ja paremini säilinud keiserlikke aedu maailmas.

Taevase Rahu Väljakule mahub korraga miljon inimest. Siin samas on ka Mao Zedongi maoseleum, kus tihti võib näha kilomeetri pikkust järjekorda. Taevase Rahu väljakult saab siseneda ka Keelatud Linna, mis on Hiina suurim ja kõige paremini säilinud ajalooliste ehitiste kompleks. Ehitamisega oli seotud 100,000 parimat meistrit-kunstnikku ja üle miljoni inimese. Kuni 1911.aastani valitseti Hiinat sellest hoonest. Keelatud Linn on kantud UNESCO maailma kultuuripärandi nimistusse.
Pekingis asub ka maailma kõrgeim Budhha kuju (26 m ja kantud Guinessi Rekordite raamatusse).

Pekingi sümbol Taevatempel on hea näide Hiina kuldaja ehituskunstist. Taevatempli ehitas 1420.a Mingide dünastia kolmas keiser Youngle. Taevatemplis pöördusid Mingi ja Qingi dünastia keisrid Taevajumala poole ning palvetasid hea saagi ja őnne eest. Rahvas uskus, et Keiser on Taevapoeg ja kőik hea ja halb sőltub siin elus Keisrist. Taevatempli park on armastatud kogunemispaik. Siin vőib näha, kuidas inimesed vőimlevad, tantsivad, laulavd, mängivad pilli. Siin on ka vabatahtlikud őpetajad neile kes soovivad tegelda tai-chi, chi-gong tehnikatega. Samuti kuulsad sujuva reketimängijad.

Pekingi ööelu ja meelelahutused teevad praegu läbi revolutsiooni, kuna kaasaegsed pekinglased, kes on ennast äkitselt avastanud teenimas korralikku palka ja elamas üsnagi vaba elustiili, otsivad uusi viise enese lõbustamiseks. Läbi viimaste aastate on avatud arvukalt ööklubisid, et toitlustada šikke ja rikkaid kliente, ja aina uusi lõbustusasutusi avatakse iga päev.

Hiina müüri ehitamist alustati juba sődivate riikide ajastul (476-221e.kr). Kui 221 a.e.kr. esimene Qin dünastia keiser Hiina ühendas, alustai erinevate müüri lőikude ühendamist. Üle 5000 km pikkuse müüri ehitamisest vőttis osa üle miljoni inimese.

Shanghai on näinud palju ajalugu ja säilitanud palju rikkumatuid mälestisi. Huangpu jõgi eraldab vana ja uut Shanghaid, ajaloolist Bundi promenaadi ühel pool ja futuristlikku Pudongi uusmaad (Pudong New Area) teisel pool. Vanalinnas leiduvad nii mõnedki kultuurilised naudingud – Yuyuan´i Aiad ja Turg (Yuyuan Gardens and Bazaar), samas Renmin´i väljak (Renmin Square) koondab linna kommunistlikke traditsioone ning on asupaigaks Shanghai Valitsusele.

Hong Kong on suurlinn, kus kõrgetes pilvelõhkujates miljonid inimesed üksteise kukil elavad. Ometigi hämmastab sealne puhtus ning rohelus. The Peak. Suurepärane vaade linnale Victoria nimeliselt mäelt.
Hong Kongis oli muljetavaldav kõrgel mäel seisev Suure Buddha kuju, kuhu osaliselt saab sõita köisraudteega ja edasi Buddha juurde tuleb ronida mööda 280 trepiastet.

Viisa
Eesti kodanikule on vajalik Hiinasse reisimisel viisa.
Viisat ei ole vaja Hongkongi või Macau-Hiina RV erihalduspiirkondadesse reisimisel (kuni 90 päeva poole aasta jooksul).

Viisa taotlemiseks tuleb esitada:
- Kehtiv pass, mille kehtivusaeg ei ole lühem kui külastusaeg
- Broneering või lennupiletid
- Esimese reisi puhul Hiinasse tõend töötamise kohta
- Täidetud viisataotlusvorm, millele on lisatud passipilt.

Erinevate viisaliikide taotlemiseks on vajalikud erinevad dokumendid, mille kohta saab rohkem infot Hiina saatkonna kodulehelt. Pidage meeles, et viisa kehtivusajast kauem Hiinas viibimine toob kaasa suure trahvi või isegi vanglakaristuse.

Hiina Rahvavabariigi Saatkond Tallinnas
Narva mnt 98, Tallinn
Tel 6015 830, Faks 6016 566
E-post mailoffice@chinaembassy.ee

Transport
Reisimine kohaliku transpordiga on suhteliselt vaevarikas, kuna rongid on ülekoormatud, rongipiletid on suur defitsiit (tekitatud kunstlikult ametnike poolt), mistõttu nende hankimiseks tuleb tihti üle kolmandiku peale maksta. Lisaks on praktiliselt kogu informatsioon hieroglüüfides, mistõttu sellest läbi puremiseks tuleb kõvasti vaeva näha.

Bussireisi keskmiseks kiiruseks on 30 km/h. Teeolud on Hiinas mägedes tõeliselt rasked, kuna kõikvõimalikud kohad on põlluks küntud, mistõttu kõik suhteliselt pudedatest mägedest maha veerenud kivid jäetakse tee veerde lebama. Tasandikel ja orgudes on teed kitsad, musta tossu ajavaid väiketraktoreid täis. Lisaks antakse signaali iga aeglasemalt liikuva sõiduki ja jalgratturi peale.

Enamasti on populaarsemates reisipunktides (Dali, Yangshuo) võimalik laenutada ka jalgrattaid.
Kui soovitakse näha tervet Hiinat (vahemaad on väga pikad), siis tuleb muidugi kasutada kohalikke lennuliine.

Raha
Hiina valuutaks on Jüaan (CNY).
Suuremates linnades on olemas sularahaautomaadid ning ka krediitkaartide kasutamise võimalus suureneb. Kaardiga saab tasuda keskmisest kallimates hotellides ja kaubamajades, kuid kindlasti ei ole võimalik maksta kaardiga transpordikulude eest. Üldiselt on Hiina idaosa kallim kui lääneosa. Toit on enamasti odav.
Pudel vett 2Y
Pudel õlut 2Y
Hamburger 12Y
Pakk sigarette 3Y

Jootraha andmine on läänelik komme ja veel mõni aeg tagasi peeti seda üldlevinult räpaseks ja kavalaks kapitalistlikuks võtteks proletariaati ära osta. Ajad on Hiinas muutunud ja ehkki vaevatasu on praegugi moraalinormidega vastuolus, ei haavu personal, kui annate eeskujuliku teeninduse eest diskreetselt jootraha.
Linnades lisatakse arvele teenindustasuna automaatselt 15% sellest summast, hoolimata sellest, kas klient on teenindusega rahul või mitte. Suurlinnades: Pekingis, Šanghais ja Guangzhous (Kantonis) on jootraha andmine taksojuhtidele, giididele ja hotelliteenijatele tavaline ja levinud.
Kõik 4-5* hotellid lisavad oma teenustele 5-10% teenustasu, mis laieneb ka söögile ning majutusele. Jootraha andmist Hiinas ei eeldata.