Malta

Malta on tihedalt asustatud saareriik Vahemeres, mis koosneb seitsmest saarest - Malta saarest, Għawdexi (Gozo) saarest ja Kemmuna (Comino) saarest ning 4 asustamata saartest. Ta asub Sitsiiliast lõunas ja Tuneesiast idas.
Malta on Euroopa Liidu kõige väiksem riik nii pindalalt kui rahvaarvult. Tema pindala on 316 km² ja rahvastiku tihedus 1309 inimest/km². Rahvastiku tiheduse poolest on Malta 6. riik maailmas.

Rahvastikust hõlmavad maltalased 95,3%, britid 1,6% ja teised rahvad 3,1%.

Ametlik pealinn Maltal puudub. De facto on pealinnaks Valletta. Suurim linn on sellega kokku kasvanud Birkirkara (nende vahe on 6 km).

Malta iseseisvus Suurbritannia võimu alt 21. septembril 1964. Vabariik kuulutati välja 13. detsembril 1971. 1980 kuulutas Malta end neutraalseks ja osales kuni Euroopa Liiduga ühinemiseni mitteühinemisliikumises. Malta astus Euroopa Liitu 1. jaanuaril 2004.

Kliima

Maltal on lähistroopiline vahemereline kliima, aasta keskmine temperatuur on +18,6 °C. Kõige külmem kuu on jaanuar (+12,2 °C), kõige kuumem august (+26,3 °C). Aastas sajab keskmiselt 553 mm, kõige rohkem detsembris (112 mm), kõige vähem juulis (0 mm). Aastas on keskmiselt 84 sajupäeva, kõige rohkem detsembris ja jaanuaris (14), kõige vähem juulis (0).

Maltal on üldiselt kaks aastaaega: kuiv ja kuum suvi ning jahe ja niiske talv. Taimekasvuks on Malta soodne, talvel esineb öökülmi üksnes haruharva. Ainult suvel kipuvad mõned taimed kuumaga närbuma.

Joogivee saamine on Maltal probleem. Kõige rohkem vett vajatakse Maltal suvel, kui vihma ei saja. ning talvel sajab vihm suurte valingutena ja kipub pigem otse merre voolama kui pinnasesse imbuma. Malta koosneb peamiselt lubjakivist, mis hästi vett läbi laseb. Maa all saja meetri sügavuses on suured mageveereservuaarid. Rohkem kui pool Malta joogiveest saadakse merevee soolatustamise teel, mis on tõstatanud fossiilsete kütuste kasutamise ja saastamise teema.