Tuneesia

Tuneesia asub Põhja-Aafrikas Alžeeria ja Liibüa vahel. Põhjast ja idast piirab riiki Vahemeri. Teiselt poolt ümbritsevad Tuneesiat Sahara kõrb ja Atlase mäed. Tuneesia mägede keskmine kõrgus on ligikaudu 700 m. Kõrgeim mäetipp on Djebel Chambi (1544 m).

Kliima
Tuneesia põhjaosas ja rannikualadel on lähistroopiline kliima, riigi keskosas ja lõunas aga troopiline kõrbekliima. Kliimat mõjutavad nii Vahemeri kui ka Sahara kõrb. Kõige enam mõjutab Vahemeri Tuneesia põhjaosa. Sügisel ja talvel toovad vastu mägesid põrkuvad põhjatuuled sellesse piirkonda niiskuse, millele vaatamata sajab siin harva – Tuneesia keskmine sademete hulk aastas on 100–1500 mm. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on selles piirkonnas 10–21°C, juulikuu oma aga 26–33°C, seetõttu on kevadel ja sügisel mere ääres soe. Suvel on siin küll palav, ent kosutavat jahutust pakuvad merelt puhuvad kerged tuuleiilid. Õhk on siin kuiv, seetõttu ei ole kuumus koormav. Ööd on Tuneesias jahedad.

Keel
Tuneesia ametlik riigikeel onaraabia keel. Siinses piirkonnas on väga levinud prantsuse keel. Turismipiirkondades saab hakkama inglise, saksa ja vene keelega.

Religioon
98% riigi elanikest on islamiusulised araablased (sunniidid). Tuneeslaste endi sõnul on nende riik kõige liberaalsem islamiriik. Suurlinnades võib tõepoolest leida nii tegutsevaid kristlikke kirikuid kui ka sünagooge. Selles riigis elavad erinevate usundite esindajad üksmeeles.

Toit
Tuneesia köögile on suurt mõju avaldanud Prantsusmaa, Itaalia ja Hispaania toiduvalmistamise traditsioonid, seetõttu on riigi rahvusköök sarnane peene maitse poolest kuulsale prantsuse köögile. Tuneesia ainus teravamaitseline roog on hariša kaste, mida serveeritakse koos oliiviõliga eraldi nõus ja mis meenutab pisut kaukaasia soolata adžikat. Hariša on punasest piprast, oliiviõlist, petersellist, küüslaugust ja köömnetest valmistatav vürtsikas kaste, kuhu sisse kastetakse leivatükid. Leiba on tuneeslastel tavaks murda ja süüa kätega. Leiba tarvitatakse ohtralt. Tuneeslaste laualt ei puudu kunagi traditsiooniline lavašš ega pikad saiad. Tuneesia elanikud söövad peamiselt lamba-, veise-, kitse-, vasika- ja kanaliha, mõnes kohas saab ka kaameliliha maitsta. Avalike restoranide menüüst te sealiharoogi ei leia, kuna moslemitel on sealiha söömine keelatud. Liha pakutakse enamasti hautatult. Ainuke hakkliharoog tuneeslaste söögilaual on kebab. Tuneesia rahvusköögis kasutatakse ohtralt puu- ja aedvilju. Tuneeslastele on omane roogadesse rohkelt mitmesuguseid maitsetaimi panna.

Tuneesias on mereannid ja kala populaarsemad kui lihatoidud, ehkki liha on kalast odavam. Kaladest on odavamad sardiin, skumbria, tuunikala (selle kala nime järgi olevatki Tuneesia omale nime saanud). Tuunikalast valmistatakse väga paljusid erinevaid roogasid. Enamik tuneeslasi armastab väga oma traditsioonilist araabia rooga kuskussi, mida valmistatakse nisutangust. Kuskuss sobib suurepäraselt hautatud liha kõrvale. Populaarne toit tuneeslaste seas on tšeburek, mille sees on muna või muu täidis. Tuneeslastele maitseb väga omlett liha, juustu ja pipraga, külm raguu ja sütelküpsetatud lambaliha. Piimatoodetest leiate siin üksnes erinevaid juustusid. Supid on Tuneesias prantsuspärased püreesupid. Väga populaarne on siin kõrvitsasupp. Tuneesias valmistatavates maiustustes on palju datleid ja mandleid. Tuneeslaste traditsiooniline jook on roheline tee piparmündi, pähklite ja mandlitega. Palju juuakse ka jahutatud palmimahla, samuti kohvi, millele lisatakse kardemoni.

Elekter
Elektrivõrgu pinge on harilikult 220 V, kuid vanemates hoonetes võib see olla ka 125 V.

Telefon
Telefoniautomaatide võrk võimaldab teil helistada mis tahes riiki terves maailmas. Üks odavamaid võimalusi välismaale helistamiseks on kasutada telefoniautomaati. Telefoniautomaadist helistades tuleb kõne hind märksa madalam kui hotelli telefoni kasutades. Telefoniatuomaadist Eestisse helistamiseks tuleb esmalt aparaati panna ühedinaarine münt ja valida järgmised numbrid: 00 + 372 + linna kood + telefoninumber. Tuneesias saab helistamiseks kasutada ka mobiiltelefone. Mobiilsideteenust pakuvad ettevõtted Tunisia Telecom ja Tunisiana.

Raha
Tuneesia rahaühik on dinaar. Kasutusel on dinaarid ning 5-, 10-, 20-, 50-, 100- ja 500-millimilised mündid. Raha saab vahetada kõikides pankades ja valuutavahetuspunktides, samuti enamikus hotellidest. Kõige parem on raha vahetada pangas. Paljudes restoranides ja hotellides saab arveid tasuda krediitkaardi või reisitšekiga. Säilitage kindlasti valuuta vahetamist või kättesaamist tõendav kviitung – Tuneesia seaduste järgi ei tohi kohalikku valuutat riigist välja viia, seepärast vahetatakse dinaarid äralennu eel lennujaama valuutavahetuspunktis (kuni 100 dinaari) kviitungi alusel muuks valuutaks.

Pangad
Pangakontorid on esmaspäevast neljapäevani avatud 8.00–11.00 ja 14.00–17.00, reedeti suletakse kontorid kell 16.00.

Kauplused
Riigipoed avatakse 9.00–10.00 ning suletakse 18.30–19.00, erapoed suletakse 22.00–23.00.

Joogivesi
Kraanivee asemel on soovitatav juua pudelivett. Nii karboniseeritud kui ka karboniseerimata mineraalvettsaab osta poekestest ja enamusest baaridest ning restoranidest.

Jootraha
Hotelliteenindajatele jäetakse jootrahaks 1–2 dinaari.Ettekandjatele restoranides jäetakse kombe kohaselt 5–10% arve summast (olenevalt teeninduse kvaliteedist).

Riietus
Reisile võetavad rõivad peaksid olema kerged, puuvillased. Jalanõud olgu mugavad. Võtke kaasa soojemaid riideid, peakatted, päikeseprillid. Muuseume, mošeesid või muid taolisi kohti külastades peaksid iseäranis naisterahvad soovitatavalt käsi, jalgu ja rinda katvaid rõivaid kandma.

Viisa
Eesti kodanikele, kes sõidavad organiseeritud turismigrupi koosseisus, on sissesõit Tuneesiasse viisavaba. Peab olema väljaostetud hotellikoht Tuneesias.
Hallipass omanikud saavad Tuneesia viisa piiri peal, selle hind on 10 TND (üheks nädalaks) ning klientidel tuleb selle järgi maksimaalselt tund aega oodata. Eraldi transfeeri hallipassi omanikele reisikorraldaja ei korralda.